Hommikul pargis .

[Abbie Clinton Murphy]

Tüdruk jalutas tänavatel, kuni märkas parki. Ta muigas omaette ning asus pargi poole. Jõudnud parki, istus Abbie ühele pingile, mis ette juhtus. Ab vaatas taevasse. Taevas olid hallid pilved - järelikult, ei mitte midagi ebatavalist. Äkitselt hakkas taevast midagi valgelt alla sadama. Sadu läks aina tihedamaks. Lumi! Lõpuks ometi!, mõtles Abbie omaette naeratades. Neiu vajus mõttesse. Ja siin ma nüüd istun, mõtiskles ta. 15 aastane,süsimustad juuksed,pikk mantel seljas ja varsti lähen ma 'Meridian'i, mõtles tüdruk muiates. Neiu oli alati lund armastanud. Ab'il polnud kavaski pingilt tõusta ja kuhugi varju rutata, kuna lumesadu oli väga tihedaks läinud.

[Erik- Matthew Vandom]

Erik tuli enda põlvedeni blondide juustega parki ise natukene vaikselt hõljudes. Ta lausus " Kvitesensija" ja ta kätte ilus välgu sähvatusega tema sau. Ta jalgadest hakkas aina ülesse poole minema üks ring mis muutis ta riided sellisteks nagu ka tavainimestel on. Peale seda kadus ta võlukepp jälle ja ta läks ühe tüdruku juurde kes oli pargis. "Tere. Mina olen Erik. " Poiss ei kavatsenud veel ennast reeta kuna ta tahtis ise ka teada saada kas tüdruk on võlur või tavainimene. Tal oli juba ammu plaanis otsida võlureid ja teha enda salk a vallutada Šeffield ehk inimeste maailm.

[Abbie Clinton Murphy]

Tüdruk võpatas kergelt, kui keegi Erik'u nimeline poiss teda kõnetas. Abbie viis pilgu poisile ning muigas hetkeks. ,,Tere..Mina olen Abbie,, ütles neiu Erikule otsa vaadates. ,,Võid mind Ab'iks kutsuda,, pomises veel tüdruk lisaks.

[Erik- Matthew Vandom]

"Meeldiv tutvuda." lausus poiss kavalalt ja vaatas tüdruku mõtetesse. "Ta on Kaitsja" mõtles ta endamisi ja ta silma pupillid muutusid kassi omadeks. " Nagu ma aru saan oled sa kaitsja. Sa suudad kindlast minuga mõtetes rääkida!" ning vaatas teda kavalalt ja siis tegi prooviks ühe lause ja lausus tüdrukule mõttes " Nohh kuuled jah"

[Abbie Clinton Murphy]

,,Sama siin,, pomises tüdruk. ,,Jah, ma olen elemendi kaitsja, minu element on õhk,, ütles Abbie naeratades. Muidugi neiu kuulis, kui poiss temaga mõtetes rääkis. muidugi ma kuulen sind, Ab muigas ning silmitses noormeest.

[Erik- Matthew Vandom]

"Tore" lausus poiss häälega mitte enam mõttes. Ta plokeeris enda mõttes tüdruku eest ,et ta saaks rääkida nii mõttes ,et tüdruk seda ei kuule. " Peagi on ta minu. Minu võimu all. Temast saab ikka asja" lausus ta ning naeris korraks.

[Abbie Clinton Murphy]

Abbie kortustas hetkeks kulmu. Tüdrukul käis üle selja külmavärin, kui ta noormehele silma vaatas. Neiu pööras ruttu pilgu maha. Temas on suur kurjus, ma ei tohi lasta ennast lõksu juhatada, mõtles Ab.

[Erik- Matthew Vandom]

Poiss muigas kavalalt ja siis küsis temalt " Kuule . Kas sulle pole öeldud ,et sa saaksid enda elemendiga olla kaitsja. Kuna mul on sõpru kes on veel kaitsjad. Mina. Mina ei ole. Ma olen misiki muu" ültles poiss valetades viimast lauset kuna ta ei taht öelda ,et ta on kaitsja.

[Abbie Clinton Murphy]

,,Sorry, aga ma pole nii loll kui sa arvad. Sa oled peavõlur,, pomises Abbie vaikselt. ,,Sellepärast ma sinus nii suurt kurjust nägingi,, ütles tüdruk, hääl veid**e värisedes. Neiu vaatas taas langevat lund, mis oli ikka veel tihe.

[Erik- Matthew Vandom]

Posi ümber tekkis jälle see muutmise ring ning ta muutus meridiaani riietusse ja tal olid jälle maani pikad juuksed. "Oii. Kodutöö on hästi õpitud" ütles ta naerdes ja siis lausus " Kui mina midagi tahan. Siis ma ka selle saan" ning ta juuksed hõljusid kahte lehte ning ta keha ümber oli elekter. Ta kätte ilus ta sau ning ta lausus " Kvitesensija" ja siis vaatas kuidas tüdruk muutus korraks kivi kujuks ja kui kivikoor ümbert ära purunes oli tüdruk peenikeste pupillidga ja tema võimu all. "Hhahahaha" naeris Erik.

[Abbie Clinton Murphy]

,,Idioot!,, kähvas tüdruk, kui Erik oli loitsuga ta enda võimu alla saanud. Abbie pidi igas asjas temaga nõustuma ja teda aitama. ,,Kunagi lasen ma su hävitada!,, kisendas Ab, niiet kaugel olnud inimesed vahtima jäid. ,,Õhk!,, pomises neiu. Abbie ümber ilmusid sinised rõngad, mis sahisesid. Äkitselt oli tüdrukul seljas lumivalge põlvedeni kleit, mida kaunistas sinist värvi läikivast riidest nöör.

[Erik- Matthew Vandom]

poiss vaid naeris ning siis tekitas tüdruku ümber musta välgu ,et ta enam sellist teksti ei ajaks. Ta vaatas kuidas tüdruk värises elektri käes. Ta kustutas tüdruku mälestused ja pani sinna asemele enda loodud mälestused. " Perfektne." ütles ta naerdes ja sis avas võlukepiga värava mis viis meridiaani. Ta sisenes koos tüdrukug väravasse ja sulge sella peale sisenemist.