|
|
Post by m22sikas on Nov 4, 2007 22:23:19 GMT 3
Kuna aeg oli hiline, hiilis Madeline vaikselt oma toa poole, punased juuksed taga lehvimas. "Kuhu sa lähed, noor neiu?"küsis äkitselt Madelina isa, samal ajal täiesti kottpimedas majas ühe tule põlema pannes. "Oma tuppa,"ütles Mad nüüd juba rahulikult trepist üles jalutades, kordagi enda taha vaatamatta. Tüdruku isa kustutas peagi tule ning kõndis tagasi oma tuppa, sulgedes vaikselt ukse. Nüüd jõudis ka Hetal oma tuppa. Neiu sulges oma toa ukse ning pani põlema mõned küünlad. Seejärel avas tüdruk õrnalt oma akna ning istus peagi oma voodile.
|
|
|
|
Post by Erik- Matthew Vandom on Nov 4, 2007 22:37:42 GMT 3
Erik hõlus tänaval kus elas üks tüdruk kes oli määratud kaitsjaks. Ta nägi ,et tüdruk oli aken oli avatud ning siis ta kadus välgu sähvatusega tüdruku tuppa ja seisis ta ette. "Ära karda ma pole halb" ütles ta naerdes ning ta maani juulksed sähvisid elektriga.
|
|
|
|
Post by m22sikas on Nov 4, 2007 22:42:53 GMT 3
Madeline vaatas hirmunult poissi, kes mõni hetk tagasi ta tuppa oli tulnud. "Mm..Mi..Mida sa tahad?"küsis tüdruk vaikselt, olles samal ajal valmis karjuma.
|
|
|
|
Post by Erik- Matthew Vandom on Nov 4, 2007 22:46:47 GMT 3
"Ära karda" lausus ta kavalalt ja vaatas tema poole. "Mis sa sellest arvaksid ,et kui sa saaksid olla teistest parem. Tugevam ja lahedam? Ma saaksin sulle seda pakkuda. " ning naeris kavalalt.
|
|
|
|
Post by m22sikas on Nov 4, 2007 22:49:50 GMT 3
"Mulle sobib selline elu ka!"sähvatas Mad, lükates samal ajal oma punased juuksed kõrvade taha ja vaadates poissi. "Palun, mine ära, või ma kutsun oma isa!"lausus tüdruk, misjärel ta poisile vihase pilgu saatis.
|
|
|
|
Post by Erik- Matthew Vandom on Nov 4, 2007 22:58:44 GMT 3
"Mida? Mina.? Ja lähen ära." ütles ta naerdes kuna ta teadis ,et ta oli pannud kogu ta ülejäänud perele uneloitsu ja nad ei kuule ühtki tüdruku karjet või häält. " Ole mureta su isal oli.. Suur suur uni. Ja teistel ka" ning hakkas naerma. " Su issi tahab magada" ning naeris siis täiga ja ta ümber tekkis tugev orkaan mis tüdruku toa sassi pööras. " Saad aru. Sa oled nüüd minu" ning naeris veel ja vaatas kuidas jälle ta võlukepp hakkas elendama ja tüdruk ka. "Tead. Ma hoian enda tähtsaid asju enda võlukepis. Sa oled tähtis niiet Headaega" ütles ta naerdes ja siis vaatas kuidas tüdruku hing ta võlukeppi läks ning poiss lasi tüdrukusse musta elektrit ja peagi kuuletus tüdruk ainult talle. Ta vaatas veel kuidas tüdruku hing võlusaua sees peksis klaasi mis katki ei läinud. Ka teine tüdruk oli seal. " Selleks ma võtsin su endale kuna sul on tugev vägi ja mul on vaja viite kaitsjat ja sina oled viimane kelle ma sain. Mul on nüüd viis kaitsjat. Me vallutame maailma ja ma annan sulle parema elu" ning naeris siis.
|
|
|
|
Post by m22sikas on Nov 4, 2007 23:03:39 GMT 3
Hetal keeras mõneks hetkeks pea põrandale ning seejärel tagasi poisi poole. Tüdruk vaatas teda vikides, kuigi ta oleks väga tahtnud poisi peale karjuda.
|
|
|
|
Post by Erik- Matthew Vandom on Nov 4, 2007 23:06:54 GMT 3
"Hetkel ma sulle veel ei anna mingit võimu kuid kunagi sa saad" ning naeris siis ja kadus välgu sähvatusel.
|
|
|
|
Post by m22sikas on Nov 4, 2007 23:09:32 GMT 3
"Sa vastik...!"karjus Madeline, kuid kuna poiss kadus koheselt, ei hakanud tüdruk oma häält mingi suvalise poisi peale raiskama. Hetal tõusis püsti, sulges akna ning kustutas küünlad. Mõne hetke pärast oli tüdruk juba voodis, kus ta koheselt uinus.
|
|
|
|
Post by Erik- Matthew Vandom on Nov 4, 2007 23:27:58 GMT 3
Poiss ilmus umbes paar tundi hiljem ta akna taha ja naeris siis ja muutis ilma tormiliseks orkaaniks ja ka äikest lõi.
|
|
|
|
Post by m22sikas on Nov 5, 2007 9:21:08 GMT 3
Madelina ärkas tänu äikesele üles. Tüdruk jalutas akna poole, kuid hetkel ei näinud ta sealt peale äikese ja väga tugeva tuule midagi. Hetal lonkis unisena tagasi voodi juurde, et taas magama jääda, kuid uinumine oli tänu äikesele raske.
Hommikuks oli äike möödas. Tegelikult lõppes müristmine juba poole öö pealt ära. Madeline ärkas 9 ajal üles ning jalutas vaikselt kööki. See oli täiesti tühi ing seepärast tegi tüdruk endale kiiruga ühe võileiva ning tormas tagasi oma tuppa, kus ta telekat hakkas vaatama. Öine müristamine oli selleks hetkeks juba ammu ununenud.
|
|
